Avaleht | Vaata ja kuula | Artiklid

Kuldses keskeas Cantuse segakoor

Artikkel ajalehes Nädaline 24.04.2009 / Teet Teder


Suur maal Gustav Ernesaksast Rahvusooperi Estonia RAMi proovisaali seinal on tunnistajaks, kuidas erinevate ametite esindajad muusikuteks kehastuvad. Kohe on algamas segakoori Cantus proov.



Kooriharjutused toimuvad Cantusel aasta ringi 2 korda nädalas 2 tundi korraga ja Raplas. Repertuaari omandamiseks tehakse ka laululaagreid. Seekordne proov Tallinnas on eriline, sest ettevalmistamisel on koori 45. sünnipäeva kontsert, mis peetakse 8. mail Rapla kirikus. Ettekandele tuleb Charles Gounod’ „Missa Solemnis".


Cantuses laulab hetkel umbes 25 inimest, kes käivad koos Rapla maakonna eri paikadest. Alates 1999. aastast on koorijuht Vahur Soonberg ja hääleseadja on viimastel aastatel olnud Leelo Talvik.


Kooriliikmed on täpsed. Kell 19 algavale proovile ei jää keegi hiljaks. Urmas Lattikas bändimeestega on selleks ajaks saanud pillidki seatud. Kõigil on drill teada ja kui Vahur Soonberg klaveri taha istub, on aeg hääleharjutusi teha.


Kui oi-oi-oid ja mio-mio-miod lauldud, istutakse dirigendipuldi ette. „Kuule, Urmas! Teeme seekord alguse vaiksemini. Ei mingit eufooriat. Kui me teeme täpselt in tempo, siis ei ole probleemi," annab Vahur Soonberg Urmas Lattikasele veel juhtnööre ja siis alustatakse.


Rubato," ütleb Vahur koorile, mis tähendab tempo muutust.


Põhimõtteliselt on juubelikontserdi puhul tegemist sama kontserdiga, mis esitati eelmisel suvel Kapa Klassikal, ütleb Soonberg. Pillimängijad on samad, solistidest tegi Kohilas kaasa Uku Joller. „Ise loodan kvaliteetsemat esitust, kuna nüüd on teos põhjalikumalt läbi töötatud ja on tehtud ka täiendusi ja parandusi orkestriseades. Lisaks toimub kontsert kirikus, mis peaks andma kompaktsema helipildi," arvab Vahur Soonberg.


Viimastel aastatel on koor koorikonkursside asemel keskendunud suurvormide esitamisele. Cantus on korduvalt olnud Rapla kirikumuusika festivali ava- või lõppkontsertide oratooriumikoor. See, et Cantus laulab vaid suurvorme ja nii-öelda tavalisi koorilaule mitte, ei vasta Soonbergi kinnitusel tõele. „Laulame ka tavalist a cappella koorimuusikat, see ei torka ehk nii palju silma."


Terve hooaeg on dirigendi sõnul läinud valdavalt a cappella suunas - ette on valmistatud kaks kogumikku laulupeo repertuaari (lisaks segakooridele ka valikkooride kogumik), jaanuaris oli Tartus kirjandusmuuseumis kontsert, kus esitati eesti heliloojate romantilist koorimuusikat ja Kristiina Ehin luges oma luuletusi, ja veebruaris esitles Cantus uut positiivorelit. Ka seal polnud tegemist suurvormidega. „Kokkuvõttes üritame kaasa teha nii laial koorimuusikaspektril kui võimalik," ütleb dirigent.


„Koor, kas see oli teie vokaalne maksimum?" küsib dirigent pärast „Gloria" laulmist. „Ei, ei, me istusime," vastab koor.



Kas Cantus on


professionaalne koor?


Koorijuht ja pedagoog Ants Sööt on öelnud, et korralik isetegevuskoor on peaaegu samaväärne kutselise kooriga. Vaid palka lauljad ei saa. „Arvan, et Ants Sööt pidas silmas eelkõige seda, et väga hea isetegevuskoor suudab musitseerida sama tundlikult, nüansirikkalt ja kvaliteetse intonatsiooniga nagu kutseline koor.


Samas on siiski veel parameetreid, mis tõmbavad üsna selge joone nende kahe kooriliigi vahele. Kõige olulisem on see, et kutselised koorilauljad on põhjaliku muusikalise ettevalmistusega nii teoreetilises kui ka vokaalses mõttes. Isetegevuskoor on ikkagi hobi ja meelelahutus ennekõike. Kui üks hobi hakkab juba tavaelu segama ja muutub liiga tööks, siis võib juhtuda, et rõõm kaob ära. Cantus on just niisugune, nagu ta praegu on. Teeme maksimaalselt tööd ja kutselisust taga ei aja," selgitab dirigent Soonberg.


„Kidra võiks siin julgem olla. Rokki rohkem. Rammu juurde, muidu jääb kõhnaks kohati," annab dirigent laulude vahel bändile juhtnööre. Koorile aga: „Katsume maestoso’t säilitada!" See tähendab, et pidulikum peab olema.


Koostöö Cantusega üles astuvate keelpillikvarteti ja solistidega on Soonbergi sõnul täiesti juhuslik. „See toimub vastavalt vajadusele ja võimalustele. Konkreetselt nende solistidega olid esimesed kogemused kirikumuusika festivalidel. Keelpillikvartett on üks osa "Missa Solemnise" saateorkestrist ja meie koostöö on seotud selle teose ettekandmisega."


Lood on koori repertuaaris võimsad. Lattikas on kohati küünarnukkideni pilliklahvidel ja hiljem küsib ta juurde: „Kas teeme showd ka?"


Suvi tuleb Cantusel töine. 30. mail on kontsert Tallinnas Rootsi-Mihkli kirikus koos segakooriga Noorus. 3. juulil kutsus Tõnu Kaljuste koori osalema Arvo Pärdi teose "In Principio" ettekandele koos segakooridega Noorus ja Voces Musicales.


Kirikumuusika festivali lõppkontserdil kannab Cantus ette Vivaldi "Gloria" ja Bachi "Magnificati". Septembris hakatakse aga ette valmistama segakooriga Noorus viimase 50 aasta juubeli kontserti, kus tuleb esitada Eino Tambergi oratoorium "Amores".


„Aasta lõpuks tahaks teha ka ühe jõulukontserdi. Loodan, et selle kõigega kenasti hakkama saame," soovib koorijuht.


Vaata pilte!

Proovi ajal tehtud pilte vaata siit.

PS! Mõned neist piltidest olid ka Nädalise paberväljaandes illustratsiooniks...

Loe ka teisi artikleid: